Indias elab palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused. Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega. Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki.
Kuigi looduslikud eeldused toiduainete tootmiseks on enamikul maal väga head, on paljude Indias elavate inimeste toit kehv. Mitmed usundid keelavad liha ja igasuguste lihasaaduste, isegi kalade, munade ja piima tarbimise. Seepärast on hulk rahvast puhtakujulised vegetaarlased ja söövad peamiselt riisi, putrusid, aedvilju. Kellel piima kasutamine on lubatud, need söövad ka piima ning piimasaadusi, eriti jogurtit ja võid. Teised saavad valguallikana ainult kaunvilju ja pähkleid, lehmapiima aset täidab kookospähklipiim. Praetakse taimeõlide ja rasvadega.
India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid ja paljud teised, meil värskena vaid harva nähtavad viljad on Lõuna- Indias päris igapäevased rahvatoiduained. 
India toidu eriline võlu on selle maitsestamine. India on kuulus oma vürtsisegude poolest. Siit on pärit üle maailma levinud curry - kuni kahekümne vürtsi segu, mis riisi-, kala-, aedvilja- ning lihatoitudele väga meeldiva maitse annab, neid eriti terava- või kibedamaitseliseks tegemata.
Süüakse sõrmedega, ilma pulkade, kahvli või lusikata. Pärast sööki pestakse sõrmed laual oleval veekausikeses.
Söögikord lõpetatakse enamasti beetli närimisega. See on mõrkjas aine, mis valmistatakse värsketest beetlipipra lehtedest, kreekaseemnetest ja pähklitest ning mõjub ergutavalt.