Prantsuse 

köök

Prantsuse köök on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Nende geograafiline asukoht on igasuguste juurikate-, puuviljade- ning loomade kasvatamiseks lausa ideaalne. 
Prantsuse köök tervikuna koosneb aga erinevate piirkondade kogumist. Igal maakonnal on mõni roog või jook, mille üle erilist uhkust tunda ning mida esitleda kui just seda ainuõiget versiooni.

Oliivid, tomatid, virsikud, ploomid, kirsid, maasikad, vaarikad, viinamarjad ja veel hulk teisi vilju küpsevad hoolsate pilkude all pea kõikjal üle Prantsusmaa ning jõuavad oma parimas värskuses otse poeletile ning söögilauale.
Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säiliksid maksimaalselt. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib.
Poelettidel ning söögilaudadel leiavad oma koha ka kanad, pardid, kalkunid, küülikud, sead, veised samuti ka konnad ja maod. Mereandidest võib pea kõikjal osta turska, sardiine, lõhet, forelli, tuunikala, merekarpe, austreid, krevette ja kalmaare.

Süüakse ka lisaks palju munatoite – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vms. Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.
Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Salat  – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. Juust on pigem magustoiduna - Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. 

Maailmakuulus šampanje valmib just Prantsusmaal, Champagne maakonnas. 

> Arvestame erinevate toidutalumatustega ning teiste erisoovidega (näiteks gluteeni- või laktoosivaba ning vegetaarne)!