Mehhiko 

köök

Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust.

Ajalooliselt on Mehhiko köök alguse saanud maiade, asteekide ja teiste kohalike indiaanihõimude toidukultuurist.  
Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad. Samuti ka kalkun, kala ja mereannid. Hispaania vallutajad tõid kaasa kana-, sea- ja veiseliha, piima, juustu ja munad.  

Iidsed mehhiko kultuurid pärandasid praegustele põlvkondadele kaks väga tähtsat toiduainet oma köögist: mais ja piprad. Maisi kutsuti toconayo , mis tähendab meie liha, sest usuti, et jumal lõi inimese maisist. Üks tähtsamaid kasutusalasid on aga tortiljade ehk nn. leivakeste valmistamine.
Peaaegu iga toit sisaldab tšillit. Ükski teine köök maailmas ei kasuta nii palju tšilli eri liike. On umbes 150 eri liiki tšillisid ja veel samapalju hübriide. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano, chipotle, habanero, guajillo. Tšilli on tegelikult köögivili, aga müüakse seda kogu maailmas kui maitseainet - kuivatatuna ja jahvatatuna. Tšillide tulisust mõõdetakse Scoville´i ühikuga, kus maguspaprika on väärtusega null ja Habanero keskmiselt 350 000 olenevalt sordist kas vähem või rohkem.  

Tortiljasid süüakse iga toidukorra ajal ja kasutatakse tihti nugade-kahvlite asemel.