Kreeka köögil on umbes 4000 aastat traditsioone ja on osa Kreeka riigi ajaloost ja kultuurist. Maitsed muutuvad olenevalt hooajast. Nagu teisedki Vahemere-äärsed köögid, sisaldavad Kreeka toidud rikkalikult puu- ja köögivilju, olulised on kalad ja mereannid. Eelistatakse lamba- ja veiseliha.
Palju kasutatakse tomatit, oliive, küüslauguküüsi, sibulaid, pähkleid, kitse- ja lambapiima. Üks tuntumaid Kreeka juustusorte on feta. Eestis on Kreeka toitudest tuttavad näiteks kreeka salat ja dolma (viinamarjalehte keeratud segu riisist ja hakklihast, meenutab kogu Ida-Euroopas levinud kapsarulle).

Kreekas on vana veinitraditsioon, kus pikka aega olid igal külal või saarel oma viinamarjasordid. Viimastel aastakümnetel on Kreeka veinikultuur siiski Euroopaga tugevalt ühtlustunud ning palju kasvatatakse mujalt pärit sorte, mis on Euroopa turul harjumuspärasemad. Kangematest alkohoolsetest jookidest on tuntuim aniisimaitseline ouzo.
Magustoitudes pruugitakse peamiselt mett (näiteks loukoumades – õlis praetud mee- ja kaneelisiirupipallid), pähkleid ja rosinaid ning samuti valmistatakse erinevad filo taignast tehtud küpsetisi. Kuulsamate magustoitude hulka kuuluvad roosikeedis ning halvaa vahukoore ja šokolaadiga. 

> Arvestame erinevate toidutalumatustega ning teiste erisoovidega (näiteks gluteeni- või laktoosivaba ning vegetaarne)!