Jaapani köök on arenenud läbi
sajandite koos sotsiaalsete ja majanduslike muudatustega.
Liha kasutatakse äärmiselt vähe, seejuures peamiselt veise-, sea- ja
kodulindude liha. Lihakogused on väikesed, toite valmistatakse ribadeks või
väikesteks tükkideks lõigatud lihast koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune
hinnatakse kõrgelt.
Peamine rahvatoit on riis,
vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid.
Sojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks.
Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup
kondenseeritud piimana või piimapulbrina. Samuti puuduvad toidulaualt või ning
koor. Juustu süüakse väga vähe.
Kalad ja teised mereloomad on
jaapanlaste peamiseks loomse valgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide
hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis.
Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad,
redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad, harvem juurviljad. Rohkesti
kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljadest olulisem
on nasi - õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Süüakse takjajuuri,
krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm.
Rasvasest on
tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on
delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva.
Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik sake. Üldiselt
maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on
tagasihoidlik.
Rõhutada tuleb jaapani toiduvalmistamise ja serveerimise ilu: toiduained ning lauanõud valitakse ja koostatakse sellistes värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming.
> Arvestame erinevate toidutalumatustega ning teiste erisoovidega (näiteks gluteeni- või laktoosivaba ning vegetaarne)!