Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säiliksid maksimaalselt. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud tuntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest.

Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00–18.00 lõuna (diner).
Toitudest on eelistatud väikesed külmad suupisted (hors d´oeuvres) – võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vms, tavaliselt 3–4 liiki. Sageli kaetakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena.
Lisaks palju munatoite – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vms. Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.
Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. Juust on pigem magustoiduna - Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. Magustoit (entremets) – tort, kook, puding, suflee või vorm. Puuvili (dessert) – kirsid, banaanid, pirnid, viinamarjad või kompott.