Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogade valmistamisel veini.
Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado (tõlkes kalaoperett): kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-šerrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli küpsetatakse üle suurel paellapannil.
Piirkonna tähtsaks märksõnaks on katalaani kreem - dessertkreem, mille pealispinnal on karamellkiht.
Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Paella on liha, mereandide ja aedvilja tugevalt vürtsitatud segu koos riisiga. Rannarajoonides on iga päev laual kala ja mereannid, Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao.
Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu  podrida, cocido ja puchero
Ja muidugi Tapased - Tapa tähendab hispaania keeles kaant.  Soolane suutäis delikatessidega. Tänapäeval nauditakse Hispaanias tapaseid peamiselt ootena lõuna ja õhtusöögi vahel, sest Hispaanias on kombeks alustada õhtusöögiga mitte enne kella üheksat õhtul.